Eestlane nõuab koduseinte värvilt parimat kvaliteeti

Kui tahate teada, mida hakkavad viie aasta pärast müüma Eesti ehituspoed, minge Soome, teab Eesti ehituskeemiaturu trendidest rääkida värvitootja ASi Eskaro 20 aastat tüürinud Eduard Štivelman.

Küsimusele, millega Eskaro tegeleb, vastab ettevõtte juht Štivelman: ehituskeemia tootmisega või valmistamisega. Ja lisab siis, et teiste sõnadega värvid, pahtlid, krundid, liimid. "Kõigega, mida saab seinale kanda," naerab ta ja lisab, et seda kõike on vaja selleks, et elu oleks parem, kindlam ja rõõmsam. Ja loomulikult, et kodu oleks kaitstud.

25 aastat tagasi alustanud ettevõtte juht naerab, et üheksakümnendatel oli turule mahtumine kergem. "Nul list kasvada on igat pidi lihtsam. Tol ajal ei olnud nii suurt konkurentsi," sõnab ta ja lisab, et praegu tuleb rohkem pingutada.

“Meie firma valmistab laias valikus tooteid sama kvali teediga, mis turuliidrid, aga natukene odavamalt," võtab ta Eskaro tegemised Eestis kokku.

Mille arvelt tuleb siis soodsam hind? Piirangud kindlasti on olemas, tõdeb Štivelman. Retsepti hind on tema sõnul kõigil värvitootjal tõenäoliselt sama, aga Eskaro püüab turunduse ja müügiinfo klientideni toimetada efektiivsemalt. Kui võrrelda eri turgusid, siis näiteks Venemaal on müügil väga erineva hinna ja kvaliteediga tooted, millele kõigele leidub ostja. Eestlane aga nõuab ka odavama hinnaga tootelt sama kvaliteeti, mida kallilt.

Štivelmani sõnul saavad nad väärt infot uute toodete kohta Eskaro Groupi kuuluvalt Soome harult. "Nad tellivad meie käest tooteid, mida Eesti klient ei ole praeguseks veel üles leidnud ja avastanud," selgitab ta ja lisab, et Soome turul juba massmüüki tegev vinge toode jõuab Eesti poeriiulile ja tarbija teadvusesse viivitusega. "Soome turu nõudlus annab tõuke välja töötada uusi tooteid, mida hiljem saame tuua turule ka Eestis". Eskaro juhi sõnul on need enamasti tavatarbija kasutatavad nišitooted, näiteks jõudsid meile neli-viis aastat tagasi terrassiõlid, mis Soomes olid üldkasutuses juba ammu enne seda.

"Olime õigel ajal õiges kohas ja pakkusime terrassiõli, kuigi Eestis – isegi ehituskauplused – ei uskunud, et selle taga võiks suurt turgu olla. Praegu müüakse seda igal pool. Ta lisab, et selliseks hästi müüvaks uudistooteks võib saada ka saunavaha, millega saab sauna puitpindadele värvitooni anda, valgest kuni mustani, kas või roosaks, ja kaitsta puitu mustuse eest. "Soomes on saunavaha väga levinud, seal olevat viis miljonit sauna. Eks eestlanegi armasta saunas käia," lisab juht.

Erinevatele müügiturgudele tooteid valmistades peab arvestama kindlasti ka tarbijate maitseeelistustega. Hea on muidugi see, et Eesti ja Soome maitsed on väga sarnased – 50 sügisest ja kevadist hallikasveeži varjundit.

Kui aga võrrelda Eesti ja Ukraina maitseid, siis selles võrdluses tulevad eelistustes suured käärid sisse.

Mida rohkem lõunapoole minna, seda erksamaid – oranžimaid ja punasemaid ning säravamaid värve eelistatakse. Kui põhjas tahetakse matti, siis lõunas peab värv läikima. Ka pakend loeb palju– põhjamaiseltkarge turundusmaterjal tuleb lõunast kohe tagasi kommentaariga, et see pole küll neile sobiv.

Ka keemia võib olla öko 

Aga ikkagi see keemia – kas pole see kõik üks mürk? Ja miks peab seda tootma Eesti pinnal? Štivelman nendib, et tõesti – inimesed kardavad sõna keemia.

Ometi on maailm praeguseks tema sõnul selline, et mida rohkem tootmist on meil siin kohapeal, seda parem on meie elu. Nii nagu ei ole vaja karta Eskaro Maardu värvitehast, pole vaja karta ka Emajõe-äärset miljarditehast. "Midagi on vaja toota ka Eestis. Ma tean, et inimestele meeldib kritiseerida, et midagi lõhnab või müriseb, aga tootmine on tootmine. Probleem on siis, kui sa üldse ei jälgi, mida tehakse – nagu Hiinas või Indias. Aga kui sa teed kõik maksimaalselt selleks, et keskkond ja inimesed ei kannataks, siis mida rohkem tootmist Eestis on, seda parem," leiab ta. "Kui on vaja ehitada, siis on vaja ehitada. Lõppude lõpuks sa tahad elada. Sa tahad televiisorit vaadata, aga selleks on see televiisor vaja kuskil valmis teha". Ostes televiisori, annad kellelegi raha, kui sa seda Eestile ei anna, siis mis siia jääb? Ainult turism?"

Kokkuvõttes ollakse Eskaros seisukohal, et Euroopa Liidu keskkonnanõuded tagavad selle, et värvitootmine saastab keskkonda vähem, kui näiteks autoga sõitmine.

Štivelman astub sama jalga keskkonnaministeeriumi teavitustööga, kui räägib, et inimesed võiks aru saada, et nagu on ökomärgised toidu peal, nii on tänapäeval ökomärgised ka toodetel, mida on harjutud pidama õudseks keemiaks.

Eskaro juht kinnitab, et ei ole nii, et on kaks kategooriat: looduslik kaseiinivärv ehk kohupiimavärv ja mürgine keemiavärv. Lõviosa kodudesse mõeldud värve on esiteks veepõhised, nii et te saate kõik oma laed, põrandad ja seinad katta meie toodetud värvidega, mis ei lõhna ja millega värvitud pindu saate hiljem ka ilma pinda kahjustamata pesta.

"Kaseiinivärv on küll naturaalsem, aga küsimus on selles, kuidas seda hooldada. Pestes tuleb mustus koos värviga maha ja kodus, kus on lapsed ja koerad – kuidas nii saab? See on võimatu," selgitab ta ja lisab, et inimestele on etiketi lugemine sageli väga keeruline ja seega jääb ka õhku rohkem hirmu ja teadmatust.

"Kaseiinivärvis on samad täiteained, mis meie värvis, aga selleks, et kaseiinivärv ei hallitaks, lisatakse sellesse näiteks booraksit. Booraks on küll looduslik aine, aga paljud inimesed ei tea, et booraksi puhul on tegemist reproduktiivtoksilise ainega, mis võib kahjustada inimeste viljakust ja ohustada veel sündimata last," räägib kogenud juht.

Seega, kas kodus valmistatud kaseiinivärv on ikkagi ohutum, kui tehases toodetud ja kontrollitud värv?

Värvidele Euroopa Liidu ökomärgiste taotlemine käib vabatahtlikkuse alusel ning tähendab, et toode on teistest omataolistest keskkonnasõbralikum kogu oma tootmise, kasutamise ja jäätmena ladustamise tsükli vältel. Toode on tõhusam ja ohutum. Olulise näitajana võib tuua ka Eesti Allergialiidu tunnustuse Eskaro värvidele Akrit, Mattilda ja Flat.

Eskaro tehases pole vastikut lõhna, kinnitab Štivelman. Nii mõneski ilusalongis on juukse ja küünelakkide lõhnabukett palju intensiivsem.

Aga on inimesi, kes keemiat ei karda – sellest annab tunnistust Eskaro peakontori koridoris rippuv pea lõputu tänukirjade rida. "Me oleme algusest peale toetanud lapsi ja sporti. Eestis ei ole palju tootmisettevõtteid ja me tunneme kohustust.

Lapsed on meie tulevik. Peame panustama puhtasse keskkonda ja lastesse, kes siia sünnivad," selgitab firma turundusjuht Mare Ott.

Eesti 100 aastapäeva puhul oleme valmistanud värvi, mille müügilt annetame osa tulu TÜ Lastefondile, et osta Tartu Ülikooli Kliinikumile vastsündinute kuulmiskontrolli aparatuur. Firma on algusaegadest peale toetanud Eesti sporti: jäähokit, jalgpalli ning tervet rida lasteaedu.

Štivelman sõnab, etpeab seda normaalseks – lasteaiad vajavad seinte värvimist, Eskaro toodab värvi. Pole siin midagi keerulist. Konkreetseid lemmiklasteaedu ei ole, toetatakse neid, kes abi vajavad.

TULEMUSED 

1993. aastal asutatud AS Eskaro alustas tootmistegevust aastast 1995, avades Tallinnas väikese tehase, kus toodeti paari värvi ja liimiliiki.

Ettevõtte majandusaasta aruandest selgub, et Eskaro müügitulu kasvas mullu 4 protsenti, 7,74 miljoni euroni. Ärikasum suurenes 118 protsenti, 386 487 euroni.

Mullu töötas firmas keskmiselt 73 inimest, mida on aasta varasemast ühe võrra vähem. Käive töötaja kohta suurenes 5 protsenti, 105 969 euroni. Eelmisel ja üleeelmisel aastal firmast dividende ei võetud.

Ettevõtte eksport moodustab käibest 42 protsenti, ülejäänud müüdi Eestisse. Kokku on Eskarol üle 75 tooteartikli, millest 99% on Eskaro labor kohapeal välja töötatud.

Eskaro ASi emafirma on Rootsi ettevõte Eskaro Group AB. Praegu tegutsevad ESKARO GROUP AB tootmis ja äriettevõtted kuues riigis: Valgevenes, Lätis, Venemaal, Ukrainas, Soomes ja Eestis. 2007. aastani tegutsesid kõik ettevõtted iseseisvatena.

Allikas: Äripäev 16. november 2017a.