Õiguse rikkumisest teavitamise kord
Kehtib alates 01.01.2025
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Eskaro AS (edaspidi Eskaro) Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamise kord (edaspidi: Kord) näeb ette Eskarot puudutavate rikkumiste kohta teavitamise ja menetlemise Korra. Kord reguleerib asutusesisest teavitamist.
1.2. Kord ei ole mõeldud tarbija- ja töövaidluste lahendamiseks, samuti kliendilepingutest ja teenuse osutamise lepingutest tulenevate vaidluste lahendamiseks.
1.3. Kord on kooskõlas Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadusega (TÕRTKS).
1.4. Eskarol on õigus Korda ühepoolselt muuta. Muudatustega Kord tehakse kättesaadavaks Eskaro AS kodulehel https://www.eskaro.com/est/ koos vastava märkega dokumendi päises.
2. RIKKUMISE OLEMUS
2.1. Rikkumise all peetakse käesoleva Korra tähenduses silmas Eskaro AS, ettevõtte töötajate, koostööpartnerite või seotud isikute poolset kehtiva seaduse või seaduse eesmärgiga vastuolus olevat tegevust või tegevusetust.
2.2. Rikkumine peab olema seotud tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumisega järgmistes valdkondades:
- riigihanked;
- finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- tooteohutus ja nõuetele vastavus;
- transpordiohutus;
- keskkonnakaitse;
- kiirguskaitse ja tuumaohutus;
- toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
- rahvatervis;
- tarbijakaitse;
- eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 325 sätestatud Euroopa liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga.
3. TEAVITAMISE OLEMUS
3.1. Rikkumisest teavitaja on füüsiline isik, kes teavitab tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest ja kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud.
3.2. Kord tagab kaitse ja teavitaja õigused järgmistele isikutele:
- Isikud, kes töötavad ettevõttes töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel;
- Eskaro juhtorganite liikmed ja aktsionärid;
- Isikud, kes on rikkumisest teada saanud lepingueelsete läbirääkimiste ajal või kelle töösuhe ettevõttega on rikkumisest teavitamise hetkeks lõppenud;
- Kõik Eskarole teenust osutavad isikud, sh lähetatud töötajad, ajutised töötajad, väliskonsultandid, praktikandid.
3.3. Rikkumisest teavitaja saab kaitse kui rikkumisest teavitati Korra punktis 5.3 sätestatud viisil.
4. RIKKUMISEST TEAVITAJA ÕIGUSED
4.1. Teavitajal on õigus jääda anonüümseks. Eskaro tagab teavitaja anonüümsuse ja edastatud andmete konfidentsiaalsuse rikkumisteate vastuvõtmisel, teavitajale tagasiside andmisel ja järelmeetmete rakendamisel. Eskaro tagab, et teate sisu avaldatakse ja kasutatakse üksnes rikkumise uurimiseks ja järelmeetmete rakendamiseks. Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
4.2. Teavitajal on õigus saada informatsiooni teate kättesaamise ja järelmeetmete rakendamise kohta.
4.3. Teavitaja ei vastuta teabe avaldamisest tulenevate õiguslike tagajärgede eest, kui tal oli põhjendatud alus arvata, et teabe avaldamine oli rikkumise paljastamiseks vajalik, välja arvatud juhul, kui selline teabe avaldamine on kuriteona karistatav. Samuti ei vastuta teavitaja rikkumisest teavitamiseks vajalikule teabele juurdepääsu hankimise eest, välja arvatud juhul, kui selline teabele juurdepääsu hankimine on süüteona karistatav.
4.4. Teavitaja suhtes ei rakendata survemeetmeid. Survemeetmed Korra mõistes on igasugune tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ja põhjustab teavitajale põhjendamatut kahju. Kui rikkumisest teavitaja suhtes rakendatakse survemeetmeid ning ta tõendab, et ta teavitas rikkumisest, loetakse, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, kui survemeetmeid rakendanud isik ei tõenda, et see oli põhjendatud.
4.5. Keelatud on esitada teadvalt ebaõige rikkumisteade. Teavitaja peab olema heauskne ja edastama teates üksnes fakte ja väiteid, mis tema põhjendatud hinnangul on tõesed.
5. RIKKUMISTEADE
5.1. Rikkumisest võib teavitada e-kirja eskaro@eskaro.com kaudu (Vihjekanal). Kui teavitaja soovib jääda anonüümseks, soovitame teate esitada veebiküsimustiku kaudu. Rikkumisteavitusi menetleb Eskaro poolt määratud sisekontrolliga tegelev isik (Menetleja).
5.2. Vihjekanali kaudu võib rikkumisteate esitada ainult juhul, kui teavitajal on põhjendatud alus ja heauskne veendumus, et esitatav teave on tõene. Ebaõigete ja pahatahtlike rikkumisteadete esitamine Vihjekanali kaudu on keelatud. Teavitaja, kes teadlikult esitab vale rikkumisteate, vastutab selle eest õigusaktides ettenähtud korras.
5.3. Rikkumisteates peab sisalduma vähemalt järgmine informatsioon:
- Teavitaja nimi*;
- Teavitaja isikukood või sünniaeg*;
- Teavitaja kontaktandmed (isiklik e-postiaadress ja telefoninumber)*;
- Andmed, mis kirjeldavad teavitaja seost ettevõttega Eskaro AS*;
- Rikkumise toimumise aeg ja koht;
- Rikkumise võimalikult detailne kirjeldus;
- Rikkumise toimepanekuga seotud isikud, võimalusel koos nimede ja kontaktandmetega;
- Isikud, kes on saanud rikkumisest teadlikuks teavitaja kaudu;
- Isikud, kes on veel rikkumisest teadlikud;
- Nende olemasolul dokumentaalseid tõendeid (dokumente, pilte, videoid) rikkumise kohta;
- Märge selle kohta, kui teavitaja ei soovi rikkumisteate kättesaamise kinnitust ja järgnevaid menetlemise käigus saadetavaid teateid. Kui sellekohast märget teates ei leidu, saadetakse kinnitus ja järgnevaid teated rikkumisteates märgitud e-posti aadressile või selle puudumisel e-posti aadressile, millelt edastati rikkumisteave. Kui teade on edastatud anonüümselt ja e-posti aadressi pole lisatud, eeldab Eskaro, et teavitaja ei soovi teateid.
5.4. Tärniga [*] on tähistatud andmed, mille esitamine teates ei ole kohustuslik, kui teavitaja soovib jääda anonüümseks.
5.5. Rikkumisteate edastamisega kinnitab teavitaja, et tema hinnangul on teates esitatud väited ja faktid õiged ning et teavitaja ei ole teadlikult edastanud valeteadet ebaõigete andmetega.
5.6. Rikkumisteatesse tuleks lisada kõikvõimalik rikkumist puudutav info, et tagada kiire ja efektiivne menetlemine.
6. MENETLEMINE
6.1. Menetleja teostab kõikide teadete esmase analüüsi. Rikkumisteateid menetletakse põhjalikult. Menetleja teeb kõik endast oleneva, et menetlemise käigus säiliks teavitaja konfidentsiaalsus, välja arvatud kui teavitaja on sellest loobunud.
6.2. Juhul, kui rikkumisteate menetlemiseks puudub pädevus, edastab Menetleja teate selleks pädevale asutusele ja samaaegselt ka teavitajale viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast teate vastuvõtmist.
6.3. Juhul kui rikkumisteate sisu viitab kuriteole, mille tunnused on tõendatud ja põhjendatud, edastatakse rikkumisteade prokuratuurile või vastavale uurimisasutusele, näiteks Politsei- ja Piirivalveametile, maksukuriteo korral Maksu- ja Tolliametile või konkurentsialase rikkumise korral Konkurentsiametile.
6.4. Kinnitus rikkumisteate kättesaamise kohta saadetakse rikkumisest teavitajale seitsme päeva jooksul pärast teavituse kättesaamist.
6.5. Teavitajale ei edastata teadet pädevale asutusele edastamise kohta siis, kui teavitaja on kinnituse saamise otsesõnu keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
6.6. Kui rikkumisteadet ei saa menetleda, keeldub Meneteleja menetlusest ja teavitab sellest teavitajat. Rikkumisteadet ei saa menetleda, kui rikkumine ei vasta Korra punktis 2 kirjeldatud rikkumise olemusele.
6.7. Rikkumisest teavitajale antakse tagasisidet järelmeetmete rakendamise kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud pärast rikkumisteate kättesaamist. Samuti antakse tagasisidet rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta.
6.8. Rikkumisest teavitajat ei teavitata Korra punktis 6.6 mainitud tulemustest, kui teavitus on tehtud anonüümselt või kui teavitaja on tulemusest teavitamise otsesõnu keelanud või kui on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
6.9. Menetlejal on õigus avaldada rikkumisteate sisu üksnes ulatuses, milles see on vajalik rikkumise menetlemiseks. Teavitaja isikut ei või avaldada ilma teavitaja kirjaliku nõusolekuta.
7. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE JA SÄILITAMINE
7.1. Rikkumisteadete menetlemise raames kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse üksnes teate menetlemiseks käesolevaga sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.
7.2. Rikkumisteadet säilitatakse kolm aastat alates sellele tagasiside andmisest vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele.